Külaskäigud

 Sõprussuhetest. Psühholoogid väidavad, et kõige püsivamad sõprussuhted kinnistuvad inimese täiskasvanuks kujunemise ajal, teismeeas. 18-aastaselt ülikooli õppima asudes oleme paberite järgi täiskavanud, kuid ikkagi teismeeas. Kolm aastat ühes ühikatoas elades õpid oma toanaabreid lähemalt tundma. On õnn kui see areneb sõpruseks. Elu on juurde toonud palju uusi tuttavaid ja sõpru, kuid noorpõlve sõprus on üks püsivamaid ja ilusamaid. Pärast pikemat lahusolekut on lihtne jätkata suhtlemist sealt, kus see pooleli jäi. Sõprussuhted kujundavad arusaama iseeendast, head suhted annavad enesekindlust ja positiivset energiat. Tavaliselt me ei kiida oma tõelisi sõpru, sest nad on lihtsalt olemas. Nad ei reeda sind kunagi, nad ei jäta sind maha, nad panevad su paika kui vaja, nad lohutavad kui vaja, nad rõõmustavad sinuga koos, nad mõtlevad sinuga ühes suunas,  meil on sarnased huvid ja huumorimeel. Kõige olulisem on ikka usaldus.  Nooremas eas jagatakse südamesaladusi, hiljem töö- ja äriasju, vanemas eas tervisemuresid.  Ma olen õnnelik, et mul on sellised sõbrad!

Augusti keskel kutsus endine toanaaber Peipsi äärde kodu vaatama, juttu ajama ja niisama aega veetma.

Õpingukaaslased

Võõrustaja tutvustas  oma majapidamist, pakkus  maitsvat ühepajatoitu ja värskelt suitsutatud suitsulatikat. No, nii hea oli!

Tegime väikese ringkäigu Lohusuus.  Lohusuus tegutseva külaseltsi Logovest eestvedaja Natalja Tumanova võttis meid vastu maja hoovis.

Logovesti nimi tuleb sellest, et niimoodi kutsuti Lohusuud vene keeles. Lohusuu on põline kaluriküla, mida mainiti esmakordselt 16.saj lõpus. Küla lõikab kaheks Avijõgi, kus idakaldale rajatud küla nimetatakse Venekülaks, lääne kaldale jäävat Eesti-Lohusuuks. 

Lohusuus on kolm kirikut: Issanda Ristmise kirik on õigeusu kirik, Eesti külas koos kalmistuga on luteri kirik, Venekülas on vana kirik, mida ei kasutata.

Ühest väiksest majast on saanud kohaliku kultuuri kants. See on nii muuseum kui ka käsitöökauplus. Käsitöö on imeline. Natalja on õmmelnud rahvarõivad, maalinud üle  samovarid, kaunistanud erinevate tehnikatega lõikelaudu, kandikuid. Mehega koos tikkinud linikuid, maale. Väga huvitavad ja põnevad on kalaluudest tehtud pildid. Kohalike käest on kokku kogunud ajaloolise tähtsusega pilte ja esemeid.

 Lühikese tutvustuse lõpetas ühine teejoomine. Samovariga keedetud vesi  ja teekannust ,,Ivan tšai’’ kange tõmmis.

Põdrakanepitee

Tänasime toredat giidi ja lahkusime Lohusuust. Jätsime sõpradega hüvasti ja sõitsime kodu poole. Tee ääres pakuti kala-kala-suitsukala. Ostsime suitsurääbist, sest Peipsi äärest ei saa ju ilma kalata koju tulla.😊

Pühapäeval ootas meid ees uus külaskäik. Lõvipreili lõpetas lasteaia ja sai vahepeal seitsmeaastaseks, Lõvipoiss saab üheksaseks, nende emal-isal on pulma aastapäev. Niipalju toredaid tähtpäevi ühes kuus. Leppisime kokku, et teeme teiste vanaema- vanaisadega ühise kokkusaamise ja lõunasöögi. Lõunasöögikohaks valiti ,,Kolm sibulat’’ 

Meie seiklused algasid rongisõiduga. Istusime Tapal valel perroonil ja ootasime rongi. Kui rong teisele poole jaamahoonet ette sõitis, siis taipasime oma viga ja läks jooksuks lahti. No need jalad käisid kõhu alt välja sellise kiiruga, et U.Bolt oleks ka kahvatunud. Ja rongis polnud ühtegi istekohta. Võtsin kilekoti välja ja istusin vahekäiku trepile lõõtsutama, kuna järgmine peatus oli Ülemiste, siis ei olnud rongis eriti liikumist. Poole sõidu ajal leidis kaasa ühe suure reisikohvri tagant klapptooli, sain istuma. Balti jaamas pressis meiega trolli lärmakas ja purjus vene seltskond, ühel mehel oli särk kadunud, plätud jäid jaamahoone pingile, toidukott libises põrandale laiali, naine püüdis meest  püsti hoida. Kui meie peatus tuli, siis vindine noormees tuli ilusti meie järgi trollist maha, sest tema ,,sleduet za devušku’’. Teised ütlesid, et see pole õige devuška ja tirisid ta trolli tagasi.  Sõiduelamusi tükiks ajaks.

Restoran ,,Kolm sibulat’’

,,Kolmes sibulas’’ prae ootel

Ühine söögiaeg ja lähedastega koos veedetud aeg valmistab rõõmu ja tugevdab peresidemeid. 

 

Pavlova koogi vegan variant

Tütar tellis, aga ma ei saanud uudishimu maha suruda ja tahtsin seda  imeteost maitsta. Vahtu  löödud munavalge asemel oli mingi krõbe suhkruvaht, maitsel polnud väga vigagi.😊 

Lõvisüdamete kodus tegime mõned mustkunsti- ja kaarditrikid. Jagasime oma reisimuljeid. Väimees sõidutas meid Balti jaama õige rongi juurde, sest mine sa seda ämma tea... Kadrinas tuli poeg autoga rongi vastu, sest ega neid vanemaid ei tea uskuda....Koju jõudes oli muru niidetud, kanakari valvatud. Tänud pojale. Meil oligi selline tunne nagu oleks kahepäevasel Eesti tuuril käinud: kaunis Peipsi järv- ööbimine Kadrinas koos sauna ja spa-mõnudega- rongireis Tallinna ja tagasi. Selline nädalavahetus koos kallite sõprade ja armsate lähedastega☺.