Tehnikamaailmas

Meid ümbritsevad kaasaegsed tehnilised vahendid. Arvutid, mobiilid, nutitahvlid, elektroonikaga varustatud seadmed....Noorele inimesele on kõik kiiresti omandatav, kuid vanemaealisel on varsti tolmuimejaga hakkama saamine juba probleemne. Hiljuti oli vaja täita ID kaardi abil avaldus. Ja siis salvestada PDF- na ja saata DDOC- ina. Kes teemaga on kokku puutunud, teab millest räägin. Selle kõige toimetamiseks kulus päeva valge aeg, Arvutiabi Tartust oli otseliinil, külm higi otsa ees, kuum kohv meele erksaks hoidmiseks käe ulatuses. 

Samuti oli abikaasal autojuhilubade uuendamiseks vaja tervisetõendit taotleda ID kaardi abil interneti  kaudu. Vaevaliselt läks aga tehtud sai, nüüdseks on uued load käes.

Reedel pidime ,,lõvisüdametel’’ silma peal hoidma, päeval olid vanemad tööl ja õhtul läksid asutuse jõulupeole. Iga kapi nurga peal oli õpetus, kuidas elektroonikaga hakkama saada. Supp oli perenaisel ilusti valmis keedetud, ainult pliidil soojaks teha.  Ja siis hakkas pihta-pliidil ei olnud ühtegi nuppu, mida keerata või vajutada. Puutetundlik plaat ei allunud korraldustele, pott sattus vale plaadi peale, mida me soojaks ei saanud. Seejärel ma vaatasin nõutu näoga seda kella esipaneelil, teadmata mida sellega teha ning avaldasin arvamust valjuhäälselt. Paneelil olid numbrid 13.31. Selle peale teatas perepeog: ,, Vanaema kui seal on ühesugused numbrit enne täppi ja peale täppi, siis on sul küll suur mure. Emmel on ühesugused numbrid ainult enne täppi.’’ Loomulikult taipasin sellise juhendamise peale, et seda paneeli kasutatakse taimerina, kui ahjus midagi küpsetada. Näiteks ahjus 00.45 minutit.

Pärast lõunaund tahtsime telekast multikaid vaadata. Oh häda, üks pult mitu funktsiooni. Instruksiooni abil saime pildi ette, kuid salvestatud multikateni oli pikk tee minna. Küll oli multikas vale, küll kanal vale, küll salvestus vale.... Hilisõhtul teleka väljalülitamise jätsime vanaisa hooleks.

Õhus on jõuluootust. Pealinnas küll lund ei olnud, kuid varjatud päkapikud liiguvad juba ringi.

Saladuslikud päkapikud

Viimane ponnistus oli telefonikaardi vahetamine. Mõnikord kukub telefon maha ja kõik laguneb tükkideks, kuid sellelt mobiililt kaardi kätte saamine nõudis head tehnilist taipu ja oskust. Kaart vahetatud ja helistama... suurem osa numbreist jäi eelmisele kaardile. Keemik vahetas kiirelt kaardi tagasi ja kopeeris numbrid telefoni. Nüüd ei tohi telefoniga midagi juhtuda.

Lõpetuseks vana tõde, et loll on ikka loll olla.

 Ema rääkis kuidas tal oli kummitus külas käinud. Ta kuulab voodi juures väikest kellraadiot: uudiseid, ilmateadet, jumalasõna jne. Ühel öösel hakkas raadio äkki mängima ja ehmatas vanainimese keset ööd üles. Pani raadio seisma. Poole tunni pärast hakkas uuesti raadio mängima, uuesti vajutas kinni ja nii veel üks kord. Lõpuks ei aidanudki muud kui tõmbas juhtme seinast välja. Kui kellraadio uuesti vooluvõrku ühendas, oli kellaaeg vale. Kutsus siis poja appi ja seletas hirmunult öiseid sündmusi. Poeg pani kella õigeks ja muretses:,, Miks sa kella korduväratuse peale oled häälestanud, iga poole tunni tagant hakkab raadio mängima? Pead mingit rohtu võtma? ’’