Manni tegemised: Krookus

Vanad kreeklased ja roomlased pidasid krookust päikesetõusu jumalanna lilleks. Vana-Kreeka legend räägib krookuse päritolu kohta järgmise loo. Teekäijate ja kaupmeeste jumal Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) harjutanud kettaheidet. Kogemata vigastas hooga viltu lennanud ketas tema sõpra Krokust surmavalt. Meeleheitel Hermes palus jumalatelt säilitada oma sõbra mälestust. Ja juhtuski nii, et igast Krokuse langenud veretilgast puhkes õrn lilleõis. Sellest ajast alates tärkavadki igal aastal kevadeti krookused, meenutades inimestele elu igavest kestvust.

Itaalia legendi kohaselt olevat püha Valentinus (kelle auks 14.veebruaril tähistatakse sõbrapäeva) päästnud oma armsama pimedaks jäämisest, asetades tema silmadele kollaseid krookuseõisi.

Krookuse ladinakeelne nimi crocus tuleb kreekakeelsest sõnast kroki, mis tähendab niiti. Tolmukad on niidikujulised.

Krookuse õisikud on arenguloo vältel taandarenenud – tihti on neil säilinud vaid üks õis. Lehterja suure õie kroonlehed asetsevad kahe ringina. Neeluosas kokku kasvades moodustavad õielehtede alused pika toruja putke, mida rahvas peab ekslikult taime varreks. Umbes 2/3 liikidest õitseb varakevadel ja 1/3 sügisel.

Krookuseid aetakse tihti segi ülimürgiste sügislilledega, kuid nendel on tegelikult lihtne vahet teha. Krookuse lehed on kitsad, sügislille lehed aga laiad ja läikivad. Samuti on erinevus tolmukates. Krookustel on neid kolm, sügislilledel aga kuus.
Üks varaseim õitseja on õrnvioletne dalmaatsia krookus.

Dalmaatsia krookus ’Rosea’ poolavatuna

Dalmaatsia krookus /Crocus tommasinianus ’Roseus’

Kahevärviline krookus: hõbedaselt violetsed kroonlehed, valge südamikuga, kollased tolmukad. Kõige varasem krookus. Looduslikult kasvavad Bulgaarias, Ungaris.

Botaaniliste krookuste segupakist

Mõned krookusesibulad on murus kasvama hakanud. Need on sattunud sellise koha peale, kus lumi kõige varem ära sulab.

Ühe erilise rühma moodustavad nn hollandi hübriidid, teatakse kui suureõielised krookused.

Kevadine krookus /Crocus vernus ’Pickwick’

Ümara kujuga õielehtede heledal hõbelillakal taustal tumelillad vöödid, oranžid tolmukad.

Erekollane krookus /Crocus × luteus ’Golden Yellow’,

suured seest erekollased, väljast kahvatumad, seljal rohekashallid triibud,

kolmest sibulast on kümme õit tulnud

Kuldõieline krookus/Crocus chrysanthus ’Gipsy Girl’

Suurte kollaste õitega, seljal pruunikas triibustik.

Krookuste õitseaeg võib kesta terve aprillikuu, seega lisan siia uusi avanenud õisi jooksvalt juurde.

Täna on ilus päikseline, soe kevadilm täis linnulaulu ja askeldamist. Kuldnokaisandad valivad hoolega kortereid, varsti jõuavad naised lõunast kohale, siis peab tuba korras ja laud kaetud olema;)

Kui peaks antama auhind selle eest, kes istutab kõige rohkem taimi samale kohale üksteise peale, siis olen kõva konkurent kõigile, nii juhtus seekord ka krookustega.