Kamalammas

Pühapäeval tähistatakse rahvusvahelist rahvuste päeva, sel puhul toimus täna Rakvere Keskväljakul teist korda rahvustoitude festival Kamalammas.

Eelmisel aastal külastasime seda üritust, sel aastal samuti. Rakveres saame kokku ka Seenevana venna ja tema prouaga.

Festivalil pakuvad toitu inimesed, kes pole rahvuselt eestlased, kuid Eestimaal sündinud, lühemat või pikemat aega Virumaal elanud, töötanud.

Sotsiaalkeskuse vabatahtlik Prantsusmaalt pakkus prantsuse pirukat quiche.

Eragümnaasiumi vahetusõpilane jaapanlane pakkus söögiks sushi’t, tutvustas jaapani kalligraafiat, paberi voltimise kunsti origamit.

Jaapani rahvussuppi, miso-suppi pakkusid Art Hotelli töötajad

Ingerisoomlased pakkusid kiiselit ehk kaerakilet, mis on väärtuslik  probioootikum, korrastab seedimist, annab jõudu ja väge. Proua väitis, et see söök on aidanud tal sõja üle elada. Ma olen seda lapsena söönud, kes seda valmistas ei  mäleta. Kaerakiisel rõõsa koorega oli täitsa maitsev, natuke hapuka maitsega.  Sööks nagu paksu kiselli koorega.

Filipiinlannad pakkusid tassikooke ja mingit rasvas küpsetatud rulle

Oma rahvustoite pakkusid veel albaanlased, ukrainlased, süürialane, eestlased ja veel teiste rahvuste esindajad. Ukrainlased pakkusid rohelist boršši, vareenikuid ja pirukaid. Seekord ei olnud kohal hollandlasest juustumeistrit, kelle erinevate maitsetega juustud on juba paljude kohalike lemmikuks saanud.

Kamalambal on kirev kultuuriprogramm. Tantsijaid ja lauljaid oli erinevast vanusest, rahvusest.

Särtsakad ladina tantsutrupi Panter tantsijannad Rakverest

Hoogsad KadrinaLine linetantsijad

Taadid jälgivad  hoolega tantsutüdrikuid

Kamalammas väärtustab inimsuhteid, aitab leida uusi kontakte eestlaste ja mitteeestlaste vahel. Päikeselisel päeval nautisime koosveedetud aega venna perega. Ilus sügise algus:)