Rubiinpulm

Kunagi tegi Valdo Pant saadet ,,Täna 25 aastat tagasi’’, siis küll ei uskunud, et inimesed mäletavad nii selgesti veerandsada aastat tagasi toimunud sündmusi. Nüüd meenutused 40 aastat tagasi, 5.nov.1977 ,toimunud  pulmadest.

Abielu registreeriti  pidulikult Kuressaare Raekojas. Mendelssohni ,,Pulmamarss’’ võttis seest õõnsaks.

Viimane allkiri neiupõlvenimega

Mees on rõngastatud

Pulmas oli üle saja külalise, keegi ei raatsinud tulemata jätta. Kuna Saaremaa oli piiritsoonis, siis pidi eelnevalt load välja ajama. Elukohajärgsest miilitsajaoskonnast pidi taotlema loa saarele sõiduks. Loa aluseks oli küllakutse- teadustöö komandeering, matus, pulm jne.

Nimeline pulmakutse võis olla loa taotlemise aluseks

Paljud noored ei olnud Saaremaal varem käinud, seega pulmasõit võeti rõõmuga ette. Kuna tol ajal peeti oktoobripühi, siis sai vabade tööpäevade tõttu mitu päeva pidu pidada.

Kingade, sõrmuste, ülikonna- ja kleidiriide ostuks väljastati perbüroost eriluba, mille alusel oli õigus poes valitud kaup välja osta. Kui näiteks sõrmused olid ostetud, siis löödi paberile tempel ,,müüdud’’, see selleks, et ei tuleks rumalat mõtet endale teist paari  kuldseid sõrmuseid osta.
Pärast registreerimist sõideti pulmarongiga mööda saart ringi. Neiupõlvenimi uputati pudeliga merre.
Pulmapidu peeti mehe vanemate elukoha lähedal vanas koolimajas. Hoone oli ehitud teemakohaste plakatitega, hüüdlausetega, üles oli tõmmatud pulmalipp. Koostatud oli pulmalaulik.

Pulmalipp

Lauad olid söögist ja joogist lookas. Toidud valmistas kohalik kokk, kes lasi vasika veristada ja sellest valmistati kõikvõimalikud road: praad, pasteet, sült, keel tarretises, frikadellid. Laual oli mitut sorti salateid, suupisteid,  kala mitmes kastmes jne.  Joodi spetsiaalselt pulmadeks tehtud saare  õlut.

Õllekann käib ringi

Lauldi ühislaule

Igal võimalusel hüüti ,,Kibe!’’

Pulmakülalistele jagati erinevaid ülesandeid: pulmaisa, kuldsuu, lipuvalvur, kibe hüüdja, aidamees (pidi hoolitsema selle eest, et õllekannud oleks täidetud), fotograaf jne Ametimeestele riputati kaela kadakast saetud nimelised kettad. Kursusekaaslased koostasid vaimuka pulmabrošüüri. Albumi lõpus olid tühjad lehed, mille täitsid pulmalised heade soovidega.

Pulmabrošüüri esileht

Pulmaisa pani kõiki kordamööda võistlema, mängima, laulma. Enne keskkööd avati pulmakingid ja tänati kinkijaid. Eriline tänu kuulus vanematele, kes olid selle uhke pulmapeo korraldajad.

Pulmaisa loeb kingikaarti ette

Pruudipärja  mahamängimine

Saaremaal on veel valepruutpaari mängimise komme. Üks naispulmaline riietub meesteriietesse ja üks noormees mängib pruuti. Pulmaisa loeb neile pulmavande ette, mida ’pruutpaar’ püüdlikult kordab. Järgneb  pulmavalss ja ,,kibe’’.

Moosekandid mängisid hommikutundideni

Järgmise päeva hommikul tulid pulmalised noorpaari üles laulma. Õhtused nõud oli toimkonna poolt pestud ja lauad uuesti kaetud, pidu jätkus uue hooga. Kes kellega ja kuidas koju jõudis, seda muljetamist sai hiljem pikalt kuulda. Esimesed lahkujad jõudsid lõunase praami peale.  Pulmapeo lõppedes võeti maha pulmalipp ja pakuti õllesuppi, mis oli märguandeks, et nüüd on aeg koju minna.

Need ilusad nelikümmend aastat on märkamatult möödunud, abielus õpid kõigepealt tundma iseend. Aastatega on lisandunud teisi nimetusi. Noorik on abielunaine elu lõpuni, kui ta on sünnitanud poja, nii on saarlased arvanud. Ema-isa oleme kahele tütrele ja pojale, abikaasa on onuks kümnele noorele, mina ühele tüdrukule tädiks. Viisteist aastat tagasi saime esmakordselt vanaemaks-vanaisaks, nüüdseks on  lapselapsi kolm. Viimane ametlik tiitel-  ämm-äi tuli paar nädalat tagasi.

Tähtpäeva tähistasime oma laste peredega, naabripaari ja venna perega, kes oli ka 40 aastat tagasi pulmas.