Georg Lurich

Georg Lurich, üks kuulsaim elukutseline maadleja ja jõumees, on sündinud 22.aprillil 1876.a. Väike-Maarjas Kaarma kõrtsis kõrtsmik-kaupmehe pojana. Viletsa tervisega Georg õppis Tallinna Peetri Reaalkoolis, kus nägi välismaiseid jõumehi esinemas. Sealt  tekkis huvi jõumeheks saada. Loomupärane visadus ja südikus viisid noore mehe sihile. Kreeka-rooma maadlus võlgneb temale tänu paljude uute võtete, asendite ja vastuvõtete eest. Kahekümne aastaselt sai G. Lurichist elukutseline atleet, seetõttu ei saanud ta olümpiamängudele. Ta oli elukutseliste maailmameister. Ta võistles kuni 1920.a. klassikalises maadluses Lääne-Euroopas, Venemaal. Esinemiskavad olid mitmekesised: raskuste tõstmine ja nendega žonglöörimine, maadlus rammumeestega, vägikaika- ja sõrmevedu, vigurtõsted (mitme mehe korraga üles tõstmine). Sportlane andis ka heategevuslikke etendusi. Ilusa kehaehituse tõttu oli skulptoritele modelliks, spordi- ja karskusliikumise edendaja. Lurich oli haritud ja intelligentne mees, valdas kümmet keelt, oli hea malemängus, mängis klaverit, hinnatud kõnemees, sattunud esimese eestlasena filmilinale. 1904.a. filmiti Londonis demonstratsioonmatš sakslase Siegfriediga.

Kodusõja aastatel jõudis ta Kaukaasiasse Armaviri linna. Seal haigestusid kaks kuulsat maadlejat  Aberg ja Lurich tüüfusesse. Georg suri 43 aastasena ja on maetud Armaviri saksa luteri kalmistule.

Täna, 22. aprillil, avati  Väike-Maarja keskväljakul pidulikult Georg Lurichi  monument. Päris palju spordihuvilisi ja tuntud sportlasi oli kohale tulnud.

Lauluga tervitas Virumaa Poistekoor, ERR saadet juhtis Tarmo Tiisler.

Kohal oli kultuuriminister Indrek Saar, kes luges tervituskõne soravalt mobiiltelefonist maha.

2,5 m kõrgune pronksi valatud Lurichi kuju seisab graniidist ümmargusel maakeral (diameeter 170 cm), mis omakorda toetub graniitplaatidest maadlusmatile. Monumendi aluseks on Amandus Adamsoni poolt loodud kuulsaim skulptuur Lurichist, 1903. a. valminud ,,Tšempion’’, mis tunnistati 1904.a maailmanäitusel esimese preemia vääriliseks.

Kuju avasid olümpiavõitjad Jaak Uudmäe ja Jaan Talts. 

G.Lurichi monumendi kogukõrgus 4,7 m.

Skulptor Lembit Palm modelleeris Lurichi kuju, kontseptsiooni autor on arhitekt Kuno Raude.

Spordikuulsusi oli kohale tulnud nii Lääne-Virumaalt kui kaugemalt.

Tõstja Mart Seim, kiiruisutaja Saskia Alusalu, olümpiavõitja kolmikhüppaja Jaak Uudmäe, tõstja olümpiavõitja Jaan Talts, kelle Müncheni OM kullast möödus 46 aastat.

Sõudmise olümpiahõbe Jüri Jaanson

Kulturist Ott Kiivikas

Monumendi avamisüritusel  olid ujuja Indrek Sei, tennisist  Maret Ani, korvpallur Janar Talts , purjetaja Tõniste jt

Naabervaldade esindajad tervitasid V-Maarja valla juhte.

Uskusime meiegi oma laste kasvatamisel, et poisist saab tõeline mees kui ta läheb maadlustrenni, tekib huvi keha arendamise ja füüsilise treenimise vastu. Ega väikeses kohas valikuvõimalusi väga ei olnudki, tegeleti nende aladega, milleks oli võimalus. Maadlusruumi jõuti puhuriga kütta ja rahmeldamine, võimlemine hoidis keha soojas. Oluline oli muidugi tugeva treeneri huvi ja kogemus. Ujula pandi üheksakümnendate algul kinni, suurt võimlat ei jõutud kütta.

 Poja esimene diplom 1992.aastast. Kehakaal 23 kg!, 

Tütrepoeg oli ka vaja meheks kasvatada, esimene diplom.

Suurkuju bareljeefiga medal, võidetud 1991. aastal

Meie saame seista selle eest, et Lurichi nimi, saavutused, tõekspidamised, terved eluviisid ei vajuks unustuse hõlma, vaid kestaksid edasi põlvest põlve. Selle auks on nüüd püstitatud ja avatud Lurichi  142. sünniaastapäevaks monument.
Väike-Maarjas külastasime veel täditütre pere, kohvitasime ja jutustasime, veetsime mõnusa pealelõuna.
Tore pühapäev vihmasabina ja külaskäiguga.