Täna oli see päev, kus sadas sellist vihma, mida meie noorkanad esimest korda elus nägid. Kui Seenevana läks neid varju alla ajama, vaatasid nad talle üllatunud nägudega otsa nagu oleks neid millegi eest karistatud. Kobisesid üle õla, piilusid ühe silmaga taeva poole ja raputasid sulgi, arusaamata, kus kohast see vesi tuleb. See sutsakas vett läks nagu kerisele, nii kuum ja kuiv on maapind, aga abiks ikka. On pojengide aeg. Võrkkiiges mõnuledes on tunda hurmavat pojengide aroomi.
’Festima Maxima’
’Rubra Plena’
Roosa poolkera tüüpi pojeng
’Edulis Superba’
Aediirised alustasid õitsemist, kõik on ilusad nimetud.
Aediiris ’Sultan’
Siberi iirised hakkavad lõpetama
Kollane päevaliilia
Lupiinid
Kurekellad
Sel kevadel on amplitaimed mitu korda kuiva kätte jäänud. Trepi peale paistab palav lõunapäike ja küpsetab potid läbikuivaks.
Trepililled
Võõrasemad ehk aedkannikesed
See vihm kulus küll ära.
VastaKustutaÕnneseen, kes vihma sai. Meil on kõrb. Kardan, et vasrti on kivide vahel skorpionid. :)
VastaKustutaHei! Kena tutvuda uue blogijaga! Nende aediiriste nimesid ma tean. ESimene sinisekirju on Sultan, vana sort. Teise, selle kollaka nime tean ka, kuskil blogis on olemas, peast küll ei mäleta. Aga eks nad on nimedetagi uhked vaadata. Head lollikindlad on need vanad sordid
VastaKustutaTänan jagamast!
Kustuta