Koduõppel

Koduõpe on õppetöö korraldamine väljaspool kooli ruume või õppetöö läbiviimine lapsevanema poolt. Kuna Lõvisüdamete vanemad on välisvisiidil, siis vanavanemad korraldasid koduõpet:) Seda koduõppe juttu ei pea nüüd sõnasõnalt võtma. Lapselapsed jõudsid kohale reede hilisõhtuks. Laupäeval oli ilus ilm. Kooli juurde oli tublid Kadrina pritsumehed rajanud väikese liuvälja. Kohalikust Risti poest saime sobivad uisud noormehele ja tasakaaluharjutused ühel jalal võisid alata. Ega see keharaskuse ülekandmine ühelt jalalt teisele  nii lihtne olegi.

Uisuväljak on värske lumekihiga kaetud

Laupäeva õhtuks oli meid kutsutud naabrimehe sünnipäevale. Me läksime oma saatjaskonnaga. Naabriperel olid lapselapsed külas. Poiste vanused olid 6-7-8-9. Sõbraks said noored lauamängu mängides, hiljem joosti ja mängiti autodega rallimänge. Naabripere viiest tütrest ja nende tütardest on hoitud alles toatäis nukke,  vanaema õmmeldud säravaid kostüüme, nukumööblit. Meie printsess lubati sinna mängima.

Kleidivalik.

Pühapäev rõõmustas käreda külmaga. Istusime toas ja vaatasime aknast lindude tegemisi. Sel nädalavahetusel toimus talvine aialinnuvaatlus. Püüdsime määrata  ja lugeda linde.

 Kui juba kahekümneni jõudsime, siis ehmatasid varblased lendu ja kõik algas otsast peale. Pühapäev on ka kommipäev.

Vanaemal oli kommid laua peal müügiks pandud. 

Igaüks sai rahapajast sobiva summa võtta ja kommi osta.

 Viieaastane poemüüja oli endale  esimese klassi õpilase abiliseks palganud, et õhtuks kassa ikka klapiks. Raha noor müüjapreili tundis. Vanaema tahtis 20- sendilisega ühe kümnesendise kommi eest maksta. Müüja vaatas raha ja andis nõu selle raha eest hoopis kaks kommi osta. Ise ostis tütarlaps viiesendiseid lutsukaid,  siis pole suurt rehkendamist vaja:)
Õhtuks saun. Küll on hea meel, et lapsi saab  saunast pidžaamades tuppa saata ega pea -20°C külmaga riidesse toppima, et üle õue jalutada.
Esmaspäeva hommikuks oli külm natuke järgi andnud, aga tuul oli vinge. Laste hasart lumeonni mängima minna oli nii suur, et polnud mõtet keelata. Ise vaatasime puuriida varjust kuidas lapsed möllasid.
Toas jätkasime numbritega möllamist. Lõvisüdamik liitis ja lahutas 10-piires ja liitis usinalt 20-piires.

 

Mängisime lauamänge kahe täringuga või siis erilise mitmetahulise täringuga.

Üks esimese klassi õpilane peaks  lugema mõnda raamatut, oskama nimetada autorit ja pealkirja, samuti oskama hinnata kas raamat on lõbus, kurb. Meie väike sõber luges Silvi Väljali raamatut ,,Jussikese seitse sõpra’’ samas tempos nagu raamatus päevad möödusid: esmaspäeval loeti esmaspäevast, teisipäeval teisipäevast jne. Kui püüdsin lugeja selja taga nohistavat õde oma mängudega kaugemale mängima suunata, siis tuli vastus:  ,, Ei! Ma tahan teada, mis edasi sai ja ma vaatan, et ta õigesti loeks.’’

Lõvisüdamik on mõni aasta tagasi vanaisa kitarri näppimas käinud. Vanaisa on nooruses pilli- ja pullimees olnud. Õnneks ei tea noormees nendest aegadest midagi. Nüüd käib poiss kitarrimängu õppimas. Vanaisa on külasimmanitel kolmeduuri lugusid mänginud aga solfedžost pole halli aimugi.

Noor pillimees aga peab sõrmitsema keeli ja tundma noodikirja. Ütlesin lohutavalt, et iga asi tahab õppimist ja harjutamist.

Päevaplaanidesse mahtusid veel  tööõpetus, kehaline kasvatus, loodusõpetus.

Käsitöötunnis valmis taaskasutusmaterjalidest auto

Kehalise tunnis suusatati

Loodusõpetuses istutati munakarpidesse sibulaid

Rohelisi sibalapealseid ootamas

Silmad jäid arusaamatusest lahti kui nägin tagaaias puu otsas liikumist.

Nädala keskel tulid Hara vanad ja viisid lapselapsed enda juurde. Ei usuks oma silmi ja kõrvu kui poleks näinud, kuidas maja korda tehti enne ära minekut.

Maja ees lumelükkamisel oli ka pisike tööjaotus, üks oli majavalitseja, teine teemeister ja kolmas kojamees.

Nii möödusidki need viis päeva. Lastega askeldades ununevad oma tervisehädad kiiremini ja päevad on rõõmsat sädinat täis.
Õnnitlused Kutile ja emale sünnipäeva puhul! Olge hoitud!❤