On marjaaeg

Juuli viimane nädal on hoidnud ilma sooja ja kuiva. Kuidagi märkamatult on juulist saanud august, käes on marjaaeg. Marju saab nii koduaiast kui metsast. Sel aastal on meil rõõmus vaarika-aasta. Kohe värskelt süües on vaarikad muidugi kõige kasulikumad. 

Kuna saak on hea, siis on keedetud vaarikamoosi, vaarika-mustasõstramoosi, vaarika-mustikamoosi.

Uued vaarikasordid ei kanna veel vilju. Kollased vaarikad on tulemas. Uus vaarikaline on must vaarikas ehk lääne vaarikas.

Põõsas ei aja juurevõsusid, võrsed on kaarekujulised, pikad 2-3m. Marjad moodustuvad teise aasta võrsetel. 

Must vaarikas

Marjad on läikivad, ümarad, algfaasis punased küpsedes muutuvad tumedamaks. Viljad on  magushapud, nendest ei jookse mahl välja. Sobivad lauamarjaks. Natuke saab sügavkülma panna, et talvel koogile lisada.

 

Must sõstar ’Intercontinental’

Üks noor musta sõstra põõsas ’Intercontinental’ andis maitsvaid, magushapu maitsega mahlaseid marju ~4kg. Põõsas on püstise kasvuga ja keskmise suurusega. Marjad on suured, kobarad lühikesed.

Hommikud algavad tavaliselt kohvi joomisega. Kohvikoorega kohv. Nad on nii piima kui kohvikoore sarnastesse pakkidesse villinud. Kui peremees juba teist korda haaras 0,5l piimapaki kohvikoore asemel, siis tuli meelde ,,ENSV’’ Illari jutt. No kaua sa seda sama reha kaasas kannad? Ja kui on võimalus, siis kohe astud peale.

Kui olime pühapäeva hommikul piimaga hommikukohvi sisse luristanud, närinud võileiba ja söötnud kanu, siis võtsime totsikud ja keerasime autonina metsa poole. Esmalt vaatasime üle seenekohad. Leidsime kukeseeni ja pilvikuid, kuid suurt saaki ei saanud. Sõitsime edasi oma vanasse marjakohta Kõverjärve äärde. See oli ilmatu aeg tagasi kui lastega seal marjul käisime ja pärast järves ujusime.  Tee sinna oli songaline ja vongaline, esmalt sõitsime õigest teeotsast mööda. Õhk oli soe ja sääski, keda sööta,  ei olnud. Selline mätta otsas istumine ja mustikate korjamine. 

Nokkisin seal omaette kui Seenevana tuli mulle päikesevarju pakkuma. Küsis: ,,Kas sa karu nägid? ’’ ,,Kus?’’ Roomas üks neljakäpukil sinu järgi, kui jõudis 2m kaugusele, siis vaatas ehmunult üles, tõusis tagajalgadele ja pani teisele poole jooksu.’’  

 ,,Ah, mine sa ka metsa oma jutuga! ’’ Tegelikult oligi üks vanamees teisel pool põõsast marju korjanud, aga ma  magasin maha võimaluse tutvust teha ja juttu ajada.

Kõverjärv

Punased sõstrad ootavad korjamist ja mahlaks aurutamist. Peale mahla ka veini, siirupit, moosi, tarretist. Punasesõstrajook meega on hea pingemaandaja ja unesoodustaja. Valged sõstrad said lastelaste abiga möödaminnes ära söödud. 😊  Põhjamaa viinamari ehk karusmari  on üks armastatud mari, mis saab aias enamasti  põõsalt kohe suhu pistetud. Marjad on magusad, rohelised, paksu kesta ja seemnetega.

Punase sõstra põõsad on tänavu maani marju täis

Aga metsast korjatud seentest sai üks pannipitsa küpsetatud.

Seenepitsa

Pitsapõhjaks on juustumuretainas.

150g võid

3dl jahu

1tl küpsetuspulbrit

150g riivjuustu

0,5 dl külma vett

Hakkida või ja küpsetuspulbriga segatud jahu sõmeraks, lisada juust ja  vesi. Segada tainas kokku ja panna mõneksa ajaks külmkappi.

Valmistada pitsakate. Sibulad ja seened praadida võis kergelt läbi, suitsuvorsti, paprika samuti.  Vormida tainas pannile, katta tomatikastmega, lisada seened, suitsuvorst, üle puistata riivjuustuga. Küpsetada ahju alumisel siinil 200°C juures 25-30 min.