Mai kolmas dekaad

Õhutemperatuur on  olnud maikuus päeval 19-25 C, aga ööd on siiski jahedad. Kuiva ilma tõttu põud süveneb. Aedviljataimi kastame vihmutusvoolikuga.

Ise saame  end värskendada basseinis. Kümmekond aastat tagasi oli samasugune bassein õues, kui kuueaastane vennatütar kamandas Kutti ja Marci:,, Poisid , rada vabaks!’’ Nüüd saan öelda, et käisin juba maikuus vees!

Soojade ilmadega saatsime toalilled  rõdule suveaeda.

Grillihooaeg on avatud. Mai algul käis poeg kaasaga külas, grillisime, degusteerisime erinevaid käsitööõllesid. Seenevanal oli tehtud linnastest saare koduõlut, pojal ale-tüüpi käsitööõlu. Tõe huvides tuleb öelda, et joodavaks tunnistati mõlemad :)

Me kanapidamises on samuti uudiseid. Äntu Mõis OÜ müüb pruune Lohmann Brown kahekuuseid noorkanu. Ei jõudnud müügiringi ära oodata ja 21. mail käisime ise neil Väike -Maarja lähedal järgi. Kuus vahvat kanahakatist tulid meiega kaasa. Need on nii sõbralikud, julged ja aktiivsed tegelased. Alguses muidugi tuli neid õpetada-tõsta ükshaaval õrrele magama, nüüd lendavad ise õrrele ja tukuvad pea tiiva all peidus.
Õhtuti käib Seenevana vaatamas, kas kõik on putkasse magama läinud. Suured ja väikesed kanad on eraldatud võreseinaga. Ühel õhtul kukk kaebas noorukite peale kook-kook-kook. Noored ei tahtnud magama minna, hüppasid ja kilkasid rõõmsalt toolile, sealt lauale, edasi õrrele, õrrelt lennuga tagasi lauale, edasi kõrge kaarega toolile. Peremees natuke noomis neid ja rahustas maha, siis sai putkas vaikus majja.
Kuna nad on nii väikesed, siis siiani kasutatud traataed ei pea neid kinni, seetõttu dubleerisime aeda maasikate kattevõrguga.

Kukk suuresilmalise võrgu taga

Kuus usinat nokitsejat

Uutel kodulindudel on juba hüüdnimed. Valgesaba on selline, kes hoiab inimese lähedale, laseb sülle võtta ja jääb peagi tukkuma. Viuks on kõige väiksem, aga kui puutuda, siis teeb sellist haledat piiks-piiks häält, et kahju tast kohe. Kotkas on natuke suurem, uudishimulik ja korralooja.

Kanatalitajatest puudust ei ole.

Noor kanatalitaja, ees vasakul Kotkas, paremal Viuks

Kana muneb nokast, lehm lüpsab suust.

Reedel oli lasteaias Sipsik lõpupidu. Sõbranna lapselaps lõpetas lasteaia, afterparty korraldati meie õues koos grilli ja sulgpallimänguga.

Laupäeval tuli poeg koju käima ja sõidutas meid Jäneda aia- ja lillepäevadele.  Laadalt ostsime kohalikku ja talutoitu: suitsutatud ahvenat, Arutunjani juustuvabrikus valminud küüslauguga juusturibasid, pärnaõie mett, lõunatasime Musta Täku Tallis.
Meifel OÜ Narvast kauples kvaliteetsete tekstiilitoodetega. Meifeli kangad on naturaalsed, enamjaolt lina ja puuvilla koostisega, kaunites pastelsetes toonides.

Rahvuslike ornamentidega voodikate

Mõned kapsataimed ostsime ka, aga suuremaid põõsaid-puid ei julgenud osta, sest pole tervist  selle kuuma ja kuiva ilmaga kastekannuga kõrval seista, istutustöö tuleks jätta vihma ajaks. Üks puuke siiski jäi näppude külge. Meie aia hapukirsipuud on juba vanaks jäänud, praegu veel kannavad vilju. Otsisime sellist sorti, mis tolmleks meie sortidega ja annaks punase mahla.

Hapukirss ’Turgenevka’

Nartsissid-tulbid ära õitsenud, mõned priimulad õitsevad.

Harilik kortuus

Sieboldi priimula

Sieboldi priimula või kortuus priimula?

  Erinevaid palle  ja küünlaid on aias näha.

Lauk ’Gladiator’

Teadagi mis

Oregoni preeriaküünal

Kohalikest uudistest veel niipalju, et kuldnokk saatis oma lapsed iseseisva elu peale. Viimane poeg küll ei tahtnud minna, aga lõpuks ikka lahkus kodust, loodame, et tast tuleb tubli kuldnokaisand. Vana vares hoiab aeda oma kontrolli all, igasugu harakad ja pasknäärid teadku oma kohta. Kaks siili käisid ühel õhtul aias uudistamas, olid väikeste kanade võrgu sassi ajanud ja toidunõud puhtaks noolinud. Selline kevad-suvine elu siin.